ITSPEA

 Kõige tavalisema juhi tüüpi juhiga seostub üks tuntumaid nimesid IT-maailmas Steve Jobs . Tema algus lugu juba kõneleb sellisest tüübist, kes suudab võtta endale suuna ja eesmärgi, ning viia endaga lõpuni kõik, kes temaga kaasas on. Filmides ja raamatutes teda näidatakse tihti karmi ja üleolevana, kuid seda vaid sellepärast, et ta teab, kuhu ta liigub ja ta teab, miks ta just selles suunas liigub. Ta ei teinud allahindlusi oma lõppeesmärgi osas ja pigem oli valmis hülgama oma toreduse ja hea maine, et nõuda oma tiimilt soovitud tulemust.  Teisena toon näiteks Elon Muski , kes esinedab rohkem juhendaja (coach) tüüpi. Selget piiri on keeruline tõmmat, kuid tema puhul on eesmärk selgelt teada. Tal on unistus viia inimesed Marsile ja selle nimel ta ka tegutseb. Kuid MarsX meeskond on väga suur ja ta laiendab oma meeskonnaga pidevalt teaduse seniseid piire. Seega ta peab suutma luua meeskonnda, kes on valmis tegema ja looma, midagi sellist, mille võimalikuses ta ka ise kindel pole. Sellise

IT profesionaal Eestis suudab kindlasti töötada meeskonnas või juhtida meeskonda. Tal on varasem IT-alane töökogemus. Mitme erineva programmeerimiskeele oskus on ülioluline. Peaks oskama tööturul enim nõutud elemente: C#, Python, java, CSS, .NET. Varsemalt saanud kogemuse mastaapsete projektide ja süsteemide ehitamisega. Professionaalist räägites on hea teada ka, kas inimene on spetsialiseeunud mõnes kindlas valdkonnas. Näiteks võib jagada oskusi FrontEnd, BackEnd, FullStack, küberturve, andmebaasid jne. Profesionaalil võiks olla väljakujunenud mingi valdkond, milles ta orienteerub täiesti vabalt, kuid teadmised ka teiste alajaotuste kohta on olemas. Eesti on võrdlemisi väike riik ja seega on üheks profesionaalsuse näitajaks ka sinu tuntus. Kui sa teed midagi hästi püsivalt, siis saavad inimesed su nime võrdlemisi kiiresti teada. Esialgu oma ettevõttes, kuid sealt on kasvamise ruumi ka väljapoole. Ühe profesionaali jaoks on oluline olla ka kursis peamiste avastuste, suundade ja uudiste

 Mina olen selles generatsioonis sündinud, kelle jaoks internet ja internetis leiduvad võimalused paistavad juba iseenesest mõistetavatena. Praegu infotehnoloogiat õppides õppin ma uuesti neid võimalusi rohkem hindama ja mitte nii iseenesestmõistetavalt võtma. Mäletan väga hästi, kuid olles umbes 9 aastane rääkisime minu tolleagse sõbraga, et meil on tohutu soov endale arvuti saada. Mängisime õues palli, näpud maas, nägu mulda, juuksed liiva täis ja unistasime oma arvutist. Gümnaasiumisse minnes sai arvutist töövahend ja see tundus elementaarsena, et mul on võimaluse seda kasutada. Tegelikult on see tohutult tänuväärne abiline.  "Käitu internetis sama malli järgi nagu igapäevaelus" - Ilus mõte, ole teadlik ja ole see, kes sa oled igapäevaelus ka oma internetielus. Väga õige kontseptsioon, kuid mõnikord nii raske täita. Olen täheldanud ka enda peal olukordi, kus interneti privaatsuse võimalus toob kiusatuse teha midagi, mida argipäevas ei teeks. Kõige käega katsutavam heitlus

Eesti infoühiskonna arengukava 2020 annab ette, et: "Eestis kasutatakse maksimaalselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võimalusi, et nutikate lahenduste abil tõsta inimeste elukvaliteeti ja tööhõivet, tagada Eesti kultuuriruumi elujõulisus, suurendada majanduses tootlikkust ning tõsta avaliku sektori tõhusust – seda kõike avaliku, era- ja vabasektori koostöös" (https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf)  Tutvudes täpsemate arengukava punktidega pean tunnistama, et seal seatud eesmärgid ei ole eriti lihtsalt mõõdetavad. Mõnes kategoorias nagu näiteks kõrgem tööhõive ja kõrgem tootlikus on võimalik numbreid paremini kõrvutada kui inimeste parema elu ja eesti kultuuriruumi valdkonnas.  Mõned arengukavas sätestatud eesmärkidest: - "IKT-tooted ja -teenused annavad 20% koguekspordist"- 2020 aasta majandusaruannet ja ekspordi impordi kokkuvõte pole veel saadaval, kuid võrreldes 2019. aasta kokkuvõttega on näh

Interneti laia levikuga on tekkinud inimestel väga lihtne viis blogimiseks. Kasutaja saab üles seada oma blogi ja regulaarselt postitada sinna esseesid, mõtisklusi, arvamuslugusid - mida kõike!  See on endaga kaasa toonud konkurentsi tavapärasele ajakirjandusele. Trükis ilmunud ajalehtedes olid sektsioonid uudiste, arvamuslugude, persoonlugude, igapäeva eluks vajalik nippide ja palju muu jaoks. Tänapäeval esitab sellele konkurentsi blogi. XX sajandi alguses oli korralik ajalehe artikkel kulda väärt, kuid tänapäeval käib võistlus selle nimel, kes suudab endale haarata suurima lugejsakonna. Võiks mõelda, et meedia väljaanded nagu Postimees, Eesti Ekspress jm kajastavad oma veebisaitidel kontrollitud ja usaldusväärset informatsiooni, kuid tihti tuleb tõdeda, et see niimoodi ei ole. Ajalehed veavad vägikaigast paljude blogijatega ja nn ise hakanud kirjanikega, kellel võib veebi vahendusel olla väga suur lugejaskond.  Inimeste pilku on veebis võimalik püüda peaasjalikult kahe elemendiga - h

  1982. aastal hakati laialt kasutama tänapäevani tunutud emotikoone. Idee autor ei ole täpselt teada, kuid selle klaviatuuril leitavate sümbolite kasutamise mõte on väljendada oma emotsiooni. Selliselt saab edasi kanda täiendavat lisainformatsiooni kirjutaja isiklikust seisundist ilma, et seda peaks kuidagi sõnaliselt põhjendama. MSN ja muude sarnaste platvormide tekkimisel muutus emotikooni kasutamine veelgi olulisemaks. Mõned allikad on neis näinud isegi seoseid Vana-Egiptuse hiroglüüfidega, kus informatsiooni on võimalik vahetada piltide kaudu.  Teine leiutis, mis on tänapäeval veelgi enam levinud on meemid. Need suudavad samuti väljendada emotsiooni ja kanda edasi infot. Spekulatsioonide kohaselt on need aga välja arenenud hoopis teisest ideest, mis pole aga laiemat kasutust leidnud. 1945. aastal tuli Vannevar Bush välja futuristliku esseega "As We May Think". Sellel esseel on kaudne seos tänapäeval laialt levinud meemidega. Vannevar Bushi essee nägi ilmavalgust 1945. a