Emotikoon ja meem

 1982. aastal hakati laialt kasutama tänapäevani tunutud emotikoone. Idee autor ei ole täpselt teada, kuid selle klaviatuuril leitavate sümbolite kasutamise mõte on väljendada oma emotsiooni. Selliselt saab edasi kanda täiendavat lisainformatsiooni kirjutaja isiklikust seisundist ilma, et seda peaks kuidagi sõnaliselt põhjendama. MSN ja muude sarnaste platvormide tekkimisel muutus emotikooni kasutamine veelgi olulisemaks. Mõned allikad on neis näinud isegi seoseid Vana-Egiptuse hiroglüüfidega, kus informatsiooni on võimalik vahetada piltide kaudu. 

Teine leiutis, mis on tänapäeval veelgi enam levinud on meemid. Need suudavad samuti väljendada emotsiooni ja kanda edasi infot. Spekulatsioonide kohaselt on need aga välja arenenud hoopis teisest ideest, mis pole aga laiemat kasutust leidnud.

1945. aastal tuli Vannevar Bush välja futuristliku esseega "As We May Think". Sellel esseel on kaudne seos tänapäeval laialt levinud meemidega.

Vannevar Bushi essee nägi ilmavalgust 1945. aastal enne Hiroshima ja Nagasaki tuumarünnakuid. See essee käsitles tolle aegset probleemi, mis analüüsis teadust, mis pühenudb hävitavale jõule. Teadus tegeles relvade leiutamisega, et olla tugevam kui vaenlane, kuid Bush pakkus välja alternatiivi - leiutada justkui ühismälu, mis teeks informatsioonile ligipääsatavuse hõlpsamaks. Sellise leiutiseg lootis ta muuta informatsiooni plahvatuse hoopis tedmise plahvatuseks. 

Bush lootis leiutada masina, mis suudaks talletada infromatsiooni (raamatud, failid, pildid) ja seejärel selle informatsiooni kiirendatud kujul ette kandma. Selline informatsiooni talletamine ja ette mängimine on tänapäeval võrreldav meemidena. Nimelt oli ka Bushi teoorias infotalletaja nimi memex (memory and index). Tänapäeval on meemid kasutuselt pigem siiski nalja ja meelelahutuslikul eesmärgil, kuid tulevikus võib neist suure tõenäosusega palju välja lugeda praeguse kultuuri ja ühiskonna olu kohta.