'Klikk' kui raha

Interneti laia levikuga on tekkinud inimestel väga lihtne viis blogimiseks. Kasutaja saab üles seada oma blogi ja regulaarselt postitada sinna esseesid, mõtisklusi, arvamuslugusid - mida kõike! 

See on endaga kaasa toonud konkurentsi tavapärasele ajakirjandusele. Trükis ilmunud ajalehtedes olid sektsioonid uudiste, arvamuslugude, persoonlugude, igapäeva eluks vajalik nippide ja palju muu jaoks. Tänapäeval esitab sellele konkurentsi blogi. XX sajandi alguses oli korralik ajalehe artikkel kulda väärt, kuid tänapäeval käib võistlus selle nimel, kes suudab endale haarata suurima lugejsakonna. Võiks mõelda, et meedia väljaanded nagu Postimees, Eesti Ekspress jm kajastavad oma veebisaitidel kontrollitud ja usaldusväärset informatsiooni, kuid tihti tuleb tõdeda, et see niimoodi ei ole. Ajalehed veavad vägikaigast paljude blogijatega ja nn ise hakanud kirjanikega, kellel võib veebi vahendusel olla väga suur lugejaskond. 

Inimeste pilku on veebis võimalik püüda peaasjalikult kahe elemendiga - haarav piltlikustamine ja intrigeeriv pealkiri. Just seda mõju on blogimise kultuur avaldanud ka tänapäeva ajakirjandusele. Eelkõige on trükitavad väljaanded muutunud veebi mõjul palju värvilisemaks ja iirevamaks igasuguste piltide poolest ja teiseks ollakse ajakirjanduskotorites pidevalt parima pealkirja otsingul. 

Üsna laialt on ka levinud teadmine sellst, et tänased ajakirja väljaanded ei pretendeeri oma pealkirjades täpsusele, vaid võimalikult suurele klikkide arvule. Jääb suisa tunne, et klikkide arv suudab üle kaaluda uudiste ja pealkirja täpsuse. See peegeldab väga hästi inimeste väärtusi. Ilmselt suudaks selle protsessi teistpidi keerata vaid kasutajate tedalik klikkide jagamine.