Eesti infoühiskonna arengukava reaalsus 2020

Eesti infoühiskonna arengukava 2020 annab ette, et:

"Eestis kasutatakse maksimaalselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võimalusi, et nutikate lahenduste abil tõsta inimeste elukvaliteeti ja tööhõivet, tagada Eesti kultuuriruumi elujõulisus, suurendada majanduses tootlikkust ning tõsta avaliku sektori tõhusust – seda kõike avaliku, era- ja vabasektori koostöös" (https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf)

 Tutvudes täpsemate arengukava punktidega pean tunnistama, et seal seatud eesmärgid ei ole eriti lihtsalt mõõdetavad. Mõnes kategoorias nagu näiteks kõrgem tööhõive ja kõrgem tootlikus on võimalik numbreid paremini kõrvutada kui inimeste parema elu ja eesti kultuuriruumi valdkonnas. 

Mõned arengukavas sätestatud eesmärkidest:

- "IKT-tooted ja -teenused annavad 20% koguekspordist"- 2020 aasta majandusaruannet ja ekspordi impordi kokkuvõte pole veel saadaval, kuid võrreldes 2019. aasta kokkuvõttega on näha, et IKT valdkond moodustab ainult 6,47 % ekspordist. See valdkond on küll eraldi jaotisena osa suuremast grupeeringust, mis tõepoolest moodustab üle 20% koguekspordist. 

Puhtalt isiklikust arvamusest tundub see väga optimistlikult seatud eesmärgina. 20% on 1/5, mis tähendaks seda, et eesti majandus struktuuris suudetakse katta kõik vajadused, mis selles IKT valdkonnas on eelkõige riigi siseselt ja seejärel suudetakse seda ka vastavas koguses eksportida. Selle arengukavaga tutvudes jääb pigem mulje, et Eesti on võtnud suuna infotehnoloogilise taristu ja kultuuri edendamisesse ehk vajadus IKT valdkonna spetisalistide vastu läheb riigi siseselt juba suuremaks. Rääkimata siis suutlikusest ekspordile. Samas oli see siiski kõige suurema osakaaluga ekspodi valdkond 2019. aastal

-"Tervishoid ja sotsiaalteenused (eriti hoolekanne) on viidud IKT abil uuele kvaliteeditasemele. Need on personaalsed ja ennetavad, tuginevad tõhusalt toimivale tagatoale ja kaugteenuste osutamisele." - See on üks keerulisemalt hinnatavaid eesmärkke. Ilmselged ja teada olevad teenused, mida saab selliselt kasutada on eelkõige DIGILUGU. Portaal, kus salvestatakse iga kodaniku tervisliku seisundi ajalugu. Selliselt on võimalik olla arstidel mugavalt kursis võimalikest komplikatsioonidest, mis ühel või teisel kindla ravimeetodiga tekkida võib. Samuti on võimalik ID-kaardiga digitaalselt kirjutada ja saada apteegist retseptiravimeid. Paraku ei saa öelda, et hoolekanne oleks mingil moel olnud võidu seisus. Väiksematest Eestimaa kohtades on endiselt puudus hooldusõdedest, mugavast ligipääsust ja finantsilisest võimekusest, et abivajajatele abi pakkuda. Näiteks võiks luua platformi, millel õpetatakse välja hooldusõdesid ja pakkuda väiksemates kohtades ajutisi või hetkelisi tööotsi sarnaselt nagu GoWorkABitis, kuid töötajad on kvalifikatseeritud ja pakkumine pole avatud laiale tööturule. 

- "Aasta-aastalt osalevad inimesed üha aktiivsemalt avalike otsuste tegemisel ja teenuste loomisel, ka vabatahtlik tegevus ja ühiskondlikud algatused on tõusuteel." - See eesmärk on praeguseks ajaks üllatavlt hästi toiminud. Tundub, et inimesed on kõlakambri effekti suutnud enda kasuks tööle panna ja leidnud võimalused, kuidas olla infotehnoloogia abil ühiskondlikult aktiivne. Selle näite positiivseks illustreerimiseks võib kohe tuua näite LOOMUSE näol, kes kogub allkirju loomafarmide kaotamiseks. Sarnase maailmavaatega inimesed on õigete kanalite kaudu leitavad ja tehnoloogia võimaldab allkirjastada petitsioone, mis suudavad mõjutada riigi valitsemist. Teine näide on äsja möödunud kevad, kui paljud õpilased pidid jääma koduõppele, kuid perel ei pruukinud olla arvutit kodutöö tegemiseks. Selle jaoks loodi kodanikualgatus, mis kogus peredelt, kel oli rohkem võimalusi arvuteid ja jagas abivajajatele. Selline kiire ja fokuseeritude tegutsemine oli võimalik ainult tänu inimeste nutikale infotehnoloogia võimaluste kasutamisele. Riigil poleks olnud võimekust nii kiiresti probleemi lahendada - kui üldse