Iga ebaõnnestumine annab suuna tulevikuks

 Ajaloos on mitmeid näiteid selle kohta, kuidas kellegi leiutis või idee ei laia laiatarbelist kasutust inimeste seas. Infotehnoloogia valdkonnas on seda eriti palju. Inimesed harjuvad ühe ettevõte pakutava teenusega ära ja edasi minnaksegi sellega. Ühe ettevõtte ebaõnnestumist võib lugeda hääbumiseks. Inimesed ei taha tarbida pakutavad teenust või toodet ja ettevõtte lihtsalt sureb välja. Samas pole ükski välja käidud idee ilma asjata. On väga palju näiteid, mis piltlikustavad tehnoloogia ühist ja ülemaailmset arengut. See tähendab, et ühe ettevõtte "ebaõnnestumine" saab nurgakiviks teise ettevõtte aastatepikkusele edule. Areng käib võidu ja kiireneb pidevalt. 

BlackBerry - ettevõte tuli 1999. aasta septembirs välja seadmega, mis võimaldas kahesuunalist lehitsemist. Need seadmed on tuntud oma füüsilise klaviatuuri poolest. Ettevõtte nimi tuli väidetavalt sellest, sest klaviatuuri nupud sümboliseerisid mustikatel olevaid mumme. Neid peetakse esimesteks nutitelefonideks, sest võimaldasid ühenduda internetiga, saata ja saada e-maile ja sõnumineerida tuttavatega. 2011 aastal müüs ettevõtte enam kui 50milionit toodet turule. Paraku ei suutnud ettevõte oma toote kuju muuta ning peagi iPhone'i sarnane puutetundlik ekraan asendas BlackBerry nupudest klaviatuuri. Tänasel päeval on sellest ettvõtest järele jäänud vaid väike osa tema kunagisest hiilgusest. 

Ometi on see hea näide sellest, kuidas BlackBerry toonane edu lõi ruumi ja harjumuse selleks, milleta me tänapäeval oma elu enam hästi ette ei kujutaks. Ettevõte varajane leiutis oli täielik edu ja eeldus nutitelefonideks nagu me neid praegusel ajal tunneme.

GoogleGlass - prillid, millega saab pildistada, filmida, saada teekonna juhiseid, sõnumineerida, helistada ja googeldada. Toode tuli välja 2012 ulmelise hinnaga 1 500 USD paar, kuid juba paari aasta pärast oldi selline leiutis unustatud. Arvatavasti sai prillide ebaeduks nende absoluutselt kohutav välimus (subjektiivne arvamus), kuid kõik teadsid, milliseid prille sa kannad, kui nendega ringi käia. On üsna loomulik, et inimestele ei meeldi, kui sa neist suvaliselt pilte või videosid vorbid. Kohtingule minnes oleks olnud oht oma kaaslane hoopis kaotada. Kahtlen, et nende prillidega oleks erilist muljet kellelgi valmistanud. Samuti keelasid mitmed kinod ja teatris prillide kasutamise linastuste ajal, mis piiras oluliselt selle seadme kasutusvabadust. 

Selle seadme varasem eelkäija on kindlasti nutitelefon, mis võimaldas teha mitut asja - helistada, pildistada, filmida jne. Paraku liiguti selle lahendusega mugavamast ebamugavamaks ja prillid ei leidnud seetõttu rakendust. 

QR Code - kõlab nutika ideena. Kood, mida nutitelefonide kasutajad saavad skännida, et saada reaalse maailma esemete kohta rohkem infot. Olgu selleks mõni plakat või muuseumi näituse objekt. Idee poolest on tõesti lihtsam skänneerida koodi kui kirjutada pikk URL oma otsingusse. Samas ei ole see väga populaarset kasutust leidnud, eriti USAs. QR kood pole ka täielikult välja surnud. Neid kasutatakse, kuid oma kohmaka välimuse tõttu ei taheta neid esteetilise välimuse rikkumiseks igal poole kasutada. Ometi idee sellisest kaameraga skännimisest on jäänud. Näiteks on see aluse andnud sellisele appile nagu Vivino, mis võimaldab veini huvilistel skännerida pudeli etikett ja vastava toote kohta rohkem infot saada. 

See leiutis ei ole täielikult välja surnud, pigem väreleb ühe võimalusena, mida saab teoreetiliselt kasutada. Võib oletada, et kui inimene läheb muuseumi, soovib ta midagi rohkem päris maailma kohta teada saada ja informatsiooni oma kodu arvutitele vahelduseks ammutada hoopis näitusest endast. Samas võis see olla eelkäijaks tuntud mängule PokemonGo, kus nutitelefoniga skännerimisest tehti hoopis põnev mööda maailma ringi jooksmise mäng.